Võlaõigus hõlmab nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid võlasuhteid, mõlemaid reguleerib võlaõigusseadus. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe, millest tuleneb kohustatud isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või hoiduda selle tegemisest. Seega on ühel poolel õigus nõuda kohustatud isikult teo tegemist (näiteks tasu maksmist) ja teisel poolel kohustus toimida kokkulepitud viisil (näiteks tasu maksta). Võlaõigus hõlmab lisaks lepingulistele suhetele ka lepinguväliseid suhteid ehk kahju tekitamist ja selle hüvitamist.